Teadmusbaas dünaamilise õppimise, hindamise ja moodulite jaoks.
Kasuta viiteid toote tsükli, väidete poliitika ja tehisintellektiga hinnatava iseõppe tehnilise tausta kohta.
Mõõtmine ja mool
Tüvenumbrid, ühikuteisendused, moolid ja valemid ning harjumused, mis aitavad arvutusvigu märgata.
Tüvenumbrid
Mitu numbrit peaks mu keemiavastuses olema?
Loe kokku tüvenumbrid ning ümarda mõõdetud ja arvutatud keemiatulemused õigesti.
Dimensioonanalüüs
Kuidas teisendada ühikuid, ilma et tegur ümberpööratult jääks?
Koosta teisendustegurid, aheldatud ühikuteisendused ning kasuta tihedust massi ja ruumala vaheliseks teisendamiseks.
Mool ja molaarmass
Kuidas jõuda grammidelt aatomite arvuni?
Teisenda grammid, moolid ja osakesed omavahel molaarmassi ja Avogadro arvu abil.
Empiirilised valemid ja molekulvalemid
Kuidas leida valem laboris mõõdetud massiandmete põhjal?
Leia protsentkoostisest või põletusandmetest empiiriline valem ja molekulvalem.
Keemiaülesannete lahendamise harjumused
Kuidas märgata oma vigu enne keemiavastuse esitamist?
Rutiin ülesannete lugemiseks, ühikute jälgimiseks ning keemiavastuste hindamiseks ja kontrollimiseks.
Reaktsioonid ja stöhhiomeetria
Võrrandite tasakaalustamine, limiteerivad reagendid, lahuse kontsentratsioon, reaktsioonitüübid ja redoks.
Keemiliste reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine
Kuidas tasakaalustada võrrandit, ilma et ringi käiksin?
Vaatlusjärjekord, mitmeaatomiliste ioonide otseteed, laengukontroll ja algebraline varuvariant võrrandite tasakaalustamiseks.
Limiteeriv reagent ja saagis protsentides
Milline reagent saab esimesena otsa ja kui palju produkti peaksin ootama?
Kuidas leida otsa saav reagent, teoreetiline saagis, järele jääv liig ja saagis protsentides.
Molaarsus ja lahjendamine
Kuidas valmistada, lahjendada ja arvutada teadaoleva kontsentratsiooniga lahusega?
Kuidas valmistada ja lahjendada lahuseid ning kasutada kontsentratsioone reaktsioonides ja tiitrimistes.
Reaktsioonitüübid ja lahustuvus
Kuidas teada, kas kaks lahust omavahel reageerivad, ja milline on lühendatud ioonvõrrand?
Kuidas eristada sadenemis-, happe–aluse ja redoksreaktsioone, ennustada sadet ning kirjutada lühendatud ioonvõrrandeid.
Oksüdatsiooniastmed ja redoks
Kuidas leida, mis oksüdeerub, ja redoksvõrrandit tasakaalustada?
Oksüdatsiooniastmete määramise reeglid ning samm-sammuline pooleraktsioonide meetod redoksvõrrandite tasakaalustamiseks happelises ja aluselises keskkonnas.
Aatomid, sidemed ja nimetused
Elektronkonfiguratsioonid, perioodilisuse seaduspärasused, Lewise struktuurid, molekuli kuju ja ühendite nimetused.
Elektronkonfiguratsioonid
Kuidas kirjutada elektronkonfiguratsiooni ja teada, kus on erandid?
Kuidas kirjutada aatomite ja ioonide põhiseisundi elektronkonfiguratsioone, sealhulgas Cr ja Cu erandid.
Perioodilisuse seaduspärasused
Miks muutuvad aatomi suurus ja ionisatsioonienergia perioodilisustabelis liikudes?
Kuidas efektiivne tuumalaeng seletab suuruse, ionisatsioonienergia, elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse seaduspärasusi ning nende erandeid.
Lewise struktuurid ja formaalne laeng
Kuidas joonistada molekuli või iooni parim Lewise struktuur?
Samm-sammuline meetod Lewise struktuuride joonistamiseks ning parima valimiseks formaalse laengu ja resonantsi abil.
VSEPR ja molekuli polaarsus
Kuidas ennustada molekuli kuju ja seda, kas see on polaarne?
Kuidas liikuda Lewise struktuurist molekuli kuju, sidenurkade ja polaarsuse määramiseni.
Keemiliste ühendite nimetamine
Kuidas panna ühendile valemi järgi nimi ja vastupidi?
Reeglid ja lahendatud näited ioonsete ja molekulaarsete ühendite, hapete ning hüdraatide nimetamiseks.
Gaasid, energia ja happed
Molekulidevahelised jõud, gaasiseadused, entalpia, Hessi seadus ning happed, alused ja pH.
Molekulidevahelised jõud
Miks mõned vedelikud keevad või aurustuvad kergemini kui teised?
Kuidas molekulide vahelised tõmbejõud määravad keemistemperatuuri, aururõhu ja lahustuvuse.
Gaasiseadused ja ideaalgaasi võrrand
Kuidas valida ja kasutada ülesande jaoks õiget gaasiseadust?
Kuidas PV = nRT seob omavahel rõhu, ruumala, temperatuuri, koguse, tiheduse ja osarõhud.
Entalpia ja kalorimeetria
Kuidas leida reaktsiooni ΔH temperatuurimuutuse põhjal?
Kuidas muuta mõõdetud temperatuurimuutus reaktsioonisoojuseks, kasutades valemit q = mcΔT ja kalorimeetri andmeid.
Hessi seadus ja moodustumisentalpiad
Kuidas leida reaktsiooni ΔH seda otse mõõtmata?
Kuidas kombineerida termokeemilisi võrrandeid ja arvutada ΔH°rxn moodustumisentalpiate abil.
Happed, alused ja pH
Kuidas tuvastada happeid ja aluseid ning arvutada lahuse pH?
Kuidas prootoni ülekanne määratleb happeid ja aluseid ning kuidas arvutada tugevate hapete ja aluste pH ja pOH.
Aatomid, valgus ja keemiline side
Isotoobid, aatomispektrid, kvantarvud, elektronegatiivsus ja orbitaalide hübridisatsioon.
Aatomi ehitus ja isotoobid
Kuidas leida elemendi aatommass selle isotoopide põhjal?
Loe kokku prootonid, neutronid ja elektronid ning arvuta NIST-i andmete põhjal aatommassid ja isotoopide levimused.
Valgus ja aatomispektrid
Kuidas leida aatomi kiiratava valguse lainepikkus?
Seo omavahel lainepikkus, sagedus ja footoni energia ning ennusta vesiniku kiirgusjooni selle energiatasemete põhjal.
Kvantarvud ja orbitaalid
Millised kvantarvud on lubatud ja mitu elektroni mahub?
Kontrolli kvantarvude komplekte, loe kokku orbitaalid ja elektronid mis tahes piirangu korral ning leia orbitaalide sõlmpinnad.
Keemiline side ja elektronegatiivsus
Kuidas eristada polaarset kovalentset sidet ioonsest sidemest?
Paiguta sidemed kovalentse ja ioonse sideme skaalale, hinda ioonilist iseloomu ning kasuta võre- ja sidemeenergiaid.
Hübridisatsioon ning σ- ja π-sidemed
Kuidas leida aatomi hübridisatsioon ja lugeda kokku selle σ- ja π-sidemed?
Määra elektrondomeenide põhjal sp-, sp²- ja sp³-hübridisatsioon ning loe päris molekulides kokku σ- ja π-sidemed.
Lahused, faasid ja termodünaamika
Tiitrimised, kolligatiivsed omadused, faasidiagrammid, entroopia ja vabaenergia ning tuumalagunemine.
Tiitrimine ja lahuste stöhhiomeetria
Kuidas jõuda büreti näidust proovi kontsentratsiooni või ainehulgani?
Kuidas standardiseerida tiitrant ja teisendada büreti ruumalad ainehulkadeks happe–aluse, redoks- ja tagasitiitrimisel.
Kolligatiivsed omadused
Kui palju muudab lahustunud aine lahusti külmumistemperatuuri, keemistemperatuuri või osmootset rõhku?
Kuidas lahustunud osakesed alandavad aururõhku ja külmumistemperatuuri, tõstavad keemistemperatuuri ja tekitavad osmootse rõhu.
Faasiüleminekud ja faasidiagrammid
Kui palju soojust faasiüleminek nõuab ja milline faas on antud T ja P juures stabiilne?
Kuidas arvutada soojust kuumutuskõvera ulatuses, kasutada Clausiuse–Clapeyroni võrrandit ja lugeda faasidiagrammi.
Entroopia ja Gibbsi vabaenergia
Kuidas teada, kas reaktsioon või faasiüleminek toimub iseenesest?
Kuidas arvutada ΔS° ja ΔG°, leida temperatuur, millest alates protsess muutub spontaanseks, ja leida K väärtusest ΔG°.
Tuumakeemia ja radioaktiivne lagunemine
Kuidas kirjutada tuumalagunemise võrrandit ja välja arvutada, kui palju isotoopi alles jääb?
Kuidas tasakaalustada tuumareaktsioonide võrrandeid, arvutada massidefektist seoseenergiat ning kasutada poolestusaegu lagunemise ja vanuse määramise jaoks.
Kineetika ja tasakaal
Kiiruse võrrandid, poolestusajad, aktivatsioonienergia, tasakaalukonstandid ja Le Chatelier' printsiip.
Reaktsiooni kiirus ja kiiruse võrrandid
Kuidas leida kiiruse võrrand katseliste kiirusandmete põhjal?
Seo eri osakeste kiirused omavahel ning leia algkiiruste andmetest reaktsiooni järgud ja kiiruskonstandid.
Integreeritud kiiruse võrrandid ja poolestusaeg
Kui palju lähteainet on antud aja möödudes alles ja kui kaua kulub, kuni pool on kadunud?
Nulljärku, esimest järku ja teist järku võrrandid kontsentratsiooni muutumiseks ajas, poolestusajad ning järgu leidmine andmetest.
Aktivatsioonienergia ja Arrheniuse võrrand
Miks soojendamine kiirendab reaktsiooni ja kuidas arvutada aktivatsioonienergiat?
Leia aktivatsioonienergia eri temperatuuridel mõõdetud kiiruskonstantidest ja vaata, mida katalüsaator muudab.
Keemiline tasakaal ja tasakaalukonstandid
Kuidas kirjutada K ja teada, mis suunas reaktsioon kulgeb?
Kirjuta K avaldisi, teisenda Kc väärtuseks Kp, kirjuta K ümber muudetud võrrandite jaoks ja võrdle Q-d K-ga.
Le Chatelier' printsiip
Mis suunas tasakaal nihkub, kui ma tingimusi muudan?
Ennusta Q ja K abil, kuidas tasakaal reageerib kontsentratsiooni, ruumala ja temperatuuri muutustele ning katalüsaatorile.
Tasakaaluarvutused ja elektrokeemia
ICE-tabelid, nõrgad happed ja alused, puhverlahused, lahustuvuskorrutised ja elemendi potentsiaalid.
ICE-tabelid ja tasakaaluarvutused
Kuidas leida tasakaalukontsentratsioonid K ja alghulkade põhjal?
Koosta ICE-tabeleid, vali Q abil suund ja lahenda tasakaaluhulgad 5 protsendi kontrolliga.
Nõrgad happed ja alused
Kuidas arvutada nõrga happe või aluse pH?
Kasuta Ka, Kb ja pKa väärtusi nõrkade hapete, nõrkade aluste ja soolalahuste pH leidmiseks ning tea, millal on vaja ruutvõrrandit.
Puhverlahused ja Hendersoni–Hasselbalchi võrrand
Kuidas leida puhverlahuse pH enne ja pärast happe või aluse lisamist?
Kuidas puhverlahused pH muutusele vastu panevad, kuidas rakendada Hendersoni–Hasselbalchi võrrandit ja kuidas koostada puhverlahust soovitud pH jaoks.
Lahustuvus ja Ksp
Kui palju vähelahustuvat soola lahustub ja kas see sadeneb?
Teisenda Ksp ja molaarset lahustuvust teineteiseks, ennusta Q abil sademe teket ning arvesta ühise iooni ja pH mõju.
Elektrokeemia ja elemendi potentsiaalid
Kuidas leida elemendi pinge ja teada, kas reaktsioon on spontaanne?
Arvuta redutseerumispotentsiaalidest E°cell, seo see ΔG° ja K-ga ning rakenda Nernsti võrrandit ja Faraday seadust.
Iseseisev õppimine
Kuidas harjutamine kohandub, kuidas seda planeerida ja kuidas see püsima jääb.
Kuidas kohanduv õppimine toimib
Kuidas mõjutab üks vastus seda, mida ma järgmisena harjutan?
Praktiline sissejuhatus kohanduvatesse õppesüsteemidesse.
Õppekava koostamise raamistik
Kuidas koostada õppekava, mis kohandub vastavalt minu töö tulemustele?
Korratav raamistik õppekavade koostamiseks, mis päriselt toimivad.
Hajutatud kordamise juhend
Millal peaksin midagi kordama, et see jääks õpituks?
Miks hajutatud kordamine parandab pikaajalist meeldejätmist.
Tähtajaharjutamise strateegiad
Mida harjutada, kui tähtaeg jätab liiga vähe aega?
Viisid, kuidas hoida harjutamine usaldusväärsena, kui ajasurve muudab õppija arutluskäiku.
Õppija toetamine
Õpetajatele, juhendajatele, vanematele ja mentoritele, kes loevad õppija märke.
Kuidas me väiteid esitame
Allikapõhi iga mudeli- või hindamisväite taga sellel saidil.
Kuidas õppemootor töötab
- Käsitleb iga vastust tõendina, mitte lõpliku hindena.
- Surub peale, kui arutlus tundub usutav, kuid poolik.
- Kasutab signaali järgmise küsimuse valimiseks, selle asemel et õpiteed otsast alustada.
Toode muudab harjutamise pidevaks arusaamise mudeliks.
Vastusest saab tõend.
Vastused, kindlus, selgitused ja nähtav arutluskäik näitavad, mis võib olla kindel ja mis võib veel olla habras.
Tõendid uuendavad meisterlikkuse signaale.
Süsteem hoiab käimasolevat, muudetavat hinnangut mõistetasandi arusaamisele, selle asemel et käsitleda üht vastust lõpliku hindena.
Graaf kujundab järgmise sammu.
Eeldusmõisted ja seotud mõisted aitavad otsustada, kas liikuda edasi, korrata alusmaterjali või esitada täpsem järelküsimus.
Mitte fikseeritud kursuse järjestus.
Robotutor on kohanduv, mudelipõhine õppeinfrastruktuur: harjutamine, valdamise hinnangud ja järgmised küsimused kohanduvad sinu signaalide muutudes.
Tõenditel põhinev meisterlikkuse modelleerimine
Õppija tõendeid kaalutakse aja jooksul, nii et arvamine, ebakindlus ja kindel arutluskäik ei näe kõik ühesugused välja.
Graafipõhine järjestamine
Mõisted on ühendatud eeldus- ja seotud ideede servadega, nii et tee saab tuletada struktuurist, mitte fikseeritud tundide järjekorrast.
Vastandav küsitlemine
Küsimused kontrollivad vastuse taga olevat arutluskäiku, sealhulgas piirjuhte ja muudetud eeldusi, et väärarusaamad muutuksid nähtavaks.
Hübriidotsing
Semantilist sarnasust ja graafi läbimist kombineeritakse, et vastused tugineksid nii tähendusele kui ka selgetele mõistelistele seostele.
Konto, käivitusega seotud tagasiside või tootega seotud küsimuste korral kirjuta aadressil support@precision-learning.org.