Õppekava koostamise raamistik järjepidevaks edenemiseks

Muuda eesmärk tõenditeks

Alusta tulemusest, tähtajast ja lähteolukorrast. Eesmärk nagu õppida orgaanilist keemiat on ajastamiseks liiga lai. Kasulikum versioon on: nelja nädala lõpuks selgitada hapete ja aluste käitumist, ennustada lihtsate prootoniülekande reaktsioonide suunda ja lahendada segatud ülesannete komplekt ilma reaktsioonide loendile toetumata.

Määratle kaks kuni neli iganädalast tulemust, mida saab demonstreerida. Lõpetamine on nõrgem tõend kui sooritus. Kolme peatüki lugemine võib olla vajalik, kuid mehhanismi selgitamine, uudse ülesande lahendamine või vea tuvastamine ilma märkmeteta ütleb sulle õpitust rohkem.

• Tulemus: mida õppija peaks suutma teha.
• Tõend: vastus või töö, mis seda näitaks.
• Piirang: aeg, eeldusteadmine, juurdepääsetavus või hindamisvorming.
• Läbivaatuse kuupäev: millal kava üle vaadatakse, mitte ei järgita automaatselt.

Tee enne nädala määramist lühike diagnostika

Kasuta väikest segatud komplekti või selgituspäringut, et leida praegune kitsaskoht. Eesmärk ei ole viiest küsimusest usaldusväärset hinnet saada. See on otsustamine, kas nädal peaks algama sihtteemast, eeldusteadmisest või kujutusest, mida õppija pole veel seostanud.

Statistikaõppija puhul, kes oskab keskmist arvutada, kuid ei oska hajuvust tõlgendada, võib täiendav aritmeetikaharjutus tunduda tulemuslik, kuid päris probleemist mööda minna. Diagnostika, mis palub õppijal kahte jaotust võrrelda, võib lünga kiiresti paljastada ja hoida kava ära terve nädala vale tegevusele kulutamisest.

Ehita iga plokk meenutamise ja parandamise ümber

Praktiline plokk mahub kahekümne viie kuni neljakümne minuti sisse: kaks minutit sihi sõnastamiseks, kümme minutit märkmeteta meenutamiseks või lahendamiseks, kümme minutit vigade uurimiseks ja puuduva sammu taasloomiseks ning lõpuks lühike kontroll muudetud üksikasjadega. Täpne kestus on vähem oluline kui meenutamise ja parandamise faaside kaitsmine.

Märkmed, videod ja selgitused on sisendid, mitte õppimise tõend. Kasuta neid pärast katset, kui need saavad vastata konkreetsele küsimusele. Seejärel sulge allikas ja taasta idee. See järjestus muudab kordamise tõendiks, mitte ei lase äratundmisel meenutamisena esineda.

• Proovi, enne kui allika uuesti avad.
• Klassifitseeri viga, mitte ei kopeeri õiget vastust.
• Kirjuta üles üks parandatud reegel, kujutus või otsustussamm.
• Testi parandust teistsuguse näitega.

Kaitse vana materjali kadumise eest

Reserveeri osa nädalast tähtajaliseks kordamiseks ja segatud harjutamiseks. Kava, mis toob igas sessioonis sisse uut materjali, võib paberil luua kiire edasiminek, samal ajal kui vanemad mõisted muutuvad kättesaamatuks. Kordamine peaks olema hajutatud ja nõudma meenutamist, mitte pelgalt viimase selgituse uuesti lugemist.

Põimi omavahel seotud ülesandetüübid pärast seda, kui õppija suudab neid igaüht eraldi sooritada. Liiga vara segamine võib lisada müra; segamine pärast esialgset mõistmist aitab õppijal harjutada meetodi valimist, mitte peatüki sildi järgimist. Kava peaks näitama nii keskendunud plokke kui ka segatud kontrolle.

Planeeri ümber vigamustrite, mitte tuju põhjal

Nädala lõpus võrdle kavandatud tõendeid tegeliku tööga. Jäta alles, nihuta, jaga või lõpeta tulemusi selle põhjal, mida vastused näitavad. Üks raske sessioon ei ole piisav põhjus teemast loobuda, kuid korduvad vead sama eeldusteadmisega on põhjus teed muuta.

Hea iganädalane ülevaade on lühike: mis muutus usaldusväärselt lihtsamaks, milline viga kordus, milline eeldusteadmine tundub nüüd asjakohane ja millist ühte muudatust järgmisel nädalal proovitakse. Robotutor võib järgmist teed pakkuda, kuid õppija peaks ikkagi nägema, miks tee muutus.

• Jäta tulemus alles, kui varieeritud meenutamine paraneb.
• Jaga tulemus, kui see sisaldab mitut valdamata oskust.
• Liigu tagasi, kui eeldusteadmine selgitab korduvaid möödalaskmisi.
• Otsi inimese abi, kui loodud tagasiside on vasturääkiv või sama parandustsükkel kordub.